Algstaadiumis olid lavamasinad valdavalt käsitsi juhitavad. Näiteks kasutasid Vana-Kreeka teatrid objektide langetamiseks *mehhaani* seadmeid, samas kui Vana-Rooma lavadel kasutati alt üles tõusvaid esikardinaid. Renessansiajal kujundas itaalia kunstnik Leonardo da Vinci teatrilavastuste jaoks pöörleva lava. Jaapanis leiutas ja kasutas Kabuki esineja Namiki Gohei puidust pöörlevat lava. Hiinas Qingi dünastia ajal kasutati õukonnatantsu lavadel inim-mootoriga vintse, et käitada esinejate tõstmise ja langetamise süsteeme.
Elektriajastu tulekuga läksid lavamasinad järk-järgult üle elektri{0}}toitega süsteemidele. Kuna elekter sai laialdaselt kasutusele võetud, muutusid nii lavamasinate disain kui ka töömeetodid põhjalikult.
Viimastel aastatel on arvutitehnoloogia ja digitaalsete juhtimissüsteemide edusammud toonud lavamasinad uude ajastusse. Kaasaegseid lavamasinaid juhitakse nüüd arvutiprogrammide abil, mis saavutab kõrge automatiseerituse ja intelligentsuse selliste tehnoloogiate nagu PLC-juhtimine ja mitme{1}mootori sünkroonimise abil.